Elektriboileri paigaldus: kuidas see käib ja mida enne tööd teada

Mida tähendab elektriboileri paigaldus ja millal seda vaja on

Elektriboileri paigaldus tähendab tervikut: seadme kinnitamine kandvale pinnale, külma ja sooja vee ühenduste ehitamine, kaitseklapi ja sulgeventiilide paigaldamine, elektriühendus ning lõpuks süsteemi täitmine ja kontroll. Iga neist osadest mõjutab seda, kas boiler töötab kümme aastat või tekitab probleeme juba esimesel aastal.

Kõige sagedamini tuleb elektrilise boileri paigaldus kõne alla kolmes olukorras. Esimene on uus või renoveeritud vannituba, kus sooja vee lahendust veel ei ole. Teine on kaugküttest sõltumatu sooja vee vajadus — näiteks maja, suvila või korter, kus keskset soojaveevarustust ei ole või see on ebaühtlane. Kolmas on vana seadme väljavahetamine, kui paak on läbi ning remont enam mõtet ei anna.

Neid olukordi tasub eristada, sest töö maht on erinev. Täiesti uue veesoojendi paigaldamisel tuleb torustik ja elektrivarustus alles välja ehitada. Vana seadme asendamisel on ühendused enamasti olemas, kuid neid tuleb üle vaadata ja tavaliselt osaliselt uuendada.

• uus vannituba või kööginurk, kus sooja vee lahendust veel ei ole
• maja või suvila, kus keskset soojaveevarustust ei ole
• korter, kus soe vesi on ebaühtlane või seda on vaja iseseisvalt
• vana boiler on läbi kulunud ja tuleb uue vastu vahetada
• boiler tõstetakse ümber teise kohta remondi käigus

Millise boileri ja mahu valik sõltub

Maht on esimene otsus, mida hiljem odavalt muuta ei saa. Liiga väike paak tähendab, et soe vesi saab duši ajal otsa; liiga suur paak võtab ruumi, koormab seina rohkem ja hoiab pidevalt üleval vett, mida keegi ei kasuta. Praktikas lähtutakse elanike arvust, harjumustest ja sellest, kas majapidamises on vann.

Ühele inimesele piisab sageli 50–80-liitrisest seadmest. Kahe- või kolmeliikmelisele leibkonnale sobib enamasti 80–100 liitrit, suuremale perele 120–150 liitrit või rohkem. Vann muudab arvestust märgatavalt, sest ühe vanni täitmine kulutab korraga suure osa paagi mahust. Sama kehtib olukorras, kus sooja vett tarbitakse mitmes kohas üheaegselt.

Lisaks mahule mõjutavad valikut seadme mõõdud ja kuju. Kitsas nišis või madala laega ruumis võib vertikaalse mudeli asemel olla ainuvõimalik horisontaalne või kitsas silinderkujuline boiler. Tähtis on ka see, kummal küljel asuvad ühendused, sest see määrab torustiku kulgemise ja hilisema hooldusruumi.

Küttekeha tüüp on eraldi teema. Otsekontaktiga küttekeha soojendab kiiremini, kuid puutub vahetult veega kokku ja kogub karedas vees sadet jõudsamalt. Kuivküttekeha on kaitsehülsis ja on hiljem lihtsamini vahetatav. Kumb variant konkreetsel juhul mõistlikum on, sõltub vee kvaliteedist ja sellest, kui sageli hooldust plaanitakse.

• elanike arv ja sooja vee tarbimise harjumused
• kas majapidamises on vann või ainult dušš
• kas sooja vett kasutatakse mitmes kohas korraga
• vaba seinapind, laekõrgus ja nišši mõõdud
• ühenduste asukoht seadmel ja kuju (vertikaalne või horisontaalne)
• küttekeha tüüp ja hilisem hooldatavus

Sobiva paigalduskoha valimine

Boileri asukoht otsustab korraga kolme asja: kas seade püsib kindlalt, kas seda saab hiljem hooldada ning kui pikaks jäävad torulõigud. Kõige mugavam on koht, kus veeühendused on lähedal, elektrivarustus on olemas ja seadme ette jääb piisavalt ruumi, et hiljem küttekeha või anoodi vahetada.

Sein peab kandma täis paaki. Sada liitrit vett kaalub üksi ligi sada kilogrammi ja sellele lisandub seadme enda mass. Kergseintel, plaadistatud vahekonstruktsioonidel ja vanades pehmetes seintes ei piisa tavalisest tüüblist — vajalik on kandvasse osasse kinnitamine, tugiraam või põrandale toetuv lahendus. Seda hinnatakse alati kohapeal, sest sarnase välimusega seinad võivad olla väga erineva kandevõimega.

Teine oluline tingimus on kaitseklapi äravool. Klapp peab saama vett välja lasta kohta, kus see ei tekita kahju — põrandatrapp, kanalisatsiooniühendus või vähemalt kontrollitav anum. Kui boiler paigaldatakse ruumi, kus vett ei ole kuhugi suunata, on lekke tagajärjed ebavõrreldavalt suuremad.

Vahemaa veevõtukohtadeni mõjutab igapäevast mugavust. Pikk toru boilerist kraanini tähendab, et sooja vee ootamine võtab kauem ja iga kord jookseb osa juba soojendatud veest kasutult ära. Sellepärast eelistatakse asukohta vannitoa või köögi lähedal, mitte maja teises otsas.

• kandev sein või põrandale toetuv tugi täis paagi jaoks
• ruum seadme ees ja all hilisemaks hoolduseks
• kaitseklapi äravoolu võimalus lähedal
• mõistlik kaugus vannitoast ja köögist
• kuiv ja külmumisvaba ruum
• vaba juurdepääs sulgeventiilidele ja elektrikilbile

Mida enne paigaldust kontrollida

Suurem osa üllatustest paigalduse käigus on ette nähtavad, kui pool tundi enne tööd õiged asjad üle vaadata. Kõige tähtsam on selgus, kust vesi kinni keeratakse ja kas sulgekraan üldse töötab. Vanades korterites juhtub sageli, et kraan keerab, aga vett siiski jääb tulema — siis tuleb esmalt see kraan korda teha või vahetada.

Teine kontrollpunkt on olemasoleva torustiku seisukord. Kui ühenduste juures on rohekas või valge sade, roostetriibud või pehmenenud plastdetailid, ei ole mõtet uut seadet vana ühenduse otsa panna. Uus boiler kestab kaua, kuid vana ühendus lekib esimesena ja siis tuleb kogu töö uuesti lahti võtta.

Kolmandaks tasub aegsasti üle vaadata elektrivarustus: kas boileri jaoks on olemas eraldi kaitsmega grupp, millises seisus on kaitsmed ja kas kilbis on rikkevoolukaitse. Seda hindab elektrik, kuid oma kilbi pildistamine ja kaitsmete tähiste ülesmärkimine kiirendab hilisemat otsustamist tunduvalt.

Kortermajas tuleb arvestada ka ühistu korraldusega. Kui töö nõuab püstiku sulgemist, käib see enamasti haldaja kaudu ja tuleb naabritega ajaliselt kokku leppida. Sellest sõltub tegelik paigaldusaeg rohkem kui tööst endast.

• kus asub sulgekraan ja kas see keerab vee lõpuni kinni
• olemasolevate ühenduste ja painduvate voolikute seisukord
• kas boileri jaoks on eraldi kaitsmega elektrigrupp
• kas ruumis on kaitseklapi äravoolu võimalus
• kas seadme mõõt sobib planeeritud kohta koos hooldusruumiga
• kortermajas — kas on vaja püstiku sulgemist ja kooskõlastust

Veeühendused ja vajalikud komponendid

Boileri veeühendus koosneb kahest osast: külm vesi siseneb alt sissevoolu ja soe vesi väljub väljavoolust. Need on seadmel tähistatud ning nende vahetusse ajamine on üks levinuim vigadest, mis muudab seadme tööpõhimõtte täiesti valeks. Ühendused tehakse nii, et neid saab hiljem lahti võtta ilma torustikku lõhkumata.

Külma vee poolele tulevad sulgeventiil ja kaitseklapp. Sulgeventiil võimaldab boilerit üksinda veest lahutada, ilma et kogu korteri vesi kinni keerataks. Kaitseklapp piirab paagi sisemist rõhku ja laseb liigse vee välja. Sooja vee poolele paigaldatakse tavaliselt samuti sulgemisvõimalus, mis lihtsustab hilisemat hooldust ja tühjendamist.

Paagi tühjendamiseks on mõistlik jätta eraldi võimalus — kraan või ühenduskoht vooliku jaoks. Ilma selleta muutub iga hilisem hooldus tülikaks ja tähendab vee laskmist kohta, kuhu seda tegelikult juhtida ei taheta. Just sellised pisiasjad eristavad läbimõeldud paigaldust kiirustades tehtud tööst.

Materjalivalik sõltub olemasolevast torustikust. Segasüsteemis, kus vaskosa kohtub plasttorustikuga, on vaja õigeid üleminekuid, sest otseühendus erinevate metallide vahel kiirendab korrosiooni. Painduvad ühendusvoolikud on lubatud lahendus, kuid need on kuluv osa ja neid ei tasu peita kohta, kus keegi neid kunagi üle ei vaata.

• külma vee sulgeventiil boileri ees
• kaitseklapp külma vee sissevoolul
• tagasilöögifunktsioon vastavalt lahendusele
• sooja vee poolel sulgemise võimalus
• tühjenduskraan või ühenduskoht voolikule
• õiged üleminekud vase ja plasti vahel

Elektriühendus ja ohutus

Elektriühendus on elektriboileri paigalduse kõige tundlikum osa. Boiler on niiskes keskkonnas töötav suhteliselt suure võimsusega seade, mistõttu ühendus peab olema tehtud pädeva inimese poolt ja vastama seadme dokumentatsioonile. Kui kahtled, kas olemasolev ühendus on nõuetekohane, on ainus mõistlik samm lasta elektrikul see üle vaadata.

Käsitleme seda juhendis teadlikult üldiselt. Selle artikli eesmärk ei ole õpetada elektritööd tegema, vaid selgitada, mida paigalduse juures kontrollitakse. Pistikuühenduse asendamine püsiühendusega, kaitsmete valik, rikkevoolukaitse ja maandus on otsused, mis sõltuvad konkreetsest kilbist ja seadmest ning mida ei saa üldiste soovitustega asendada.

Praktikas jaguneb töö sageli kaheks. Torumees teeb veeühendused, kinnitab seadme ja valmistab kõik paigaldustööks ette; elektriühenduse teeb vastava pädevusega elektrik. Selline jaotus on tavaline ja mõistlik, sest mõlemal poolel on oma vastutusala. Meie lepime sellise koostöö vajaduse kokku juba enne töö algust, et paigaldus ei jääks poolele teele seisma.

Üks reegel kehtib alati: boilerit ei tohi elektriliselt sisse lülitada enne, kui paak on täielikult veega täidetud. Tühi või osaliselt täidetud paak tähendab, et küttekeha töötab õhus ja rikneb väga kiiresti. See on kõige sagedasem viis uus seade esimese minutiga ära rikkuda.

• elektriühendus jäetakse pädeva elektriku ülesandeks
• seadme dokumentatsioon määrab nõuded, mitte üldine tava
• kilbi seisukord ja kaitsmed vaadatakse üle enne tööd
• boilerit ei lülitata sisse enne paagi täitmist
• niiske ruumi lahendused otsustatakse konkreetse olukorra järgi

Kaitseklapp, rõhk ja paisumine

Vesi paisub soojenedes ja suletud paagis tähendab see rõhu tõusu. Kaitseklapp on täpselt selle jaoks: kui rõhk ületab lubatud piiri, laseb klapp veidi vett välja ja rõhk langeb. Sellepärast on paar tilka või väike kogus vett klapi äravoolust normaalne nähtus, mitte automaatselt rike.

Probleem tekib siis, kui klapp puudub, on vale näitajaga või on paigaldatud vales suunas. Siis kandub rõhk paagi ja ühenduste peale ning tagajärg ilmneb kõige nõrgemas kohas. Sama ohtlik on olukord, kus keegi on klapi äravoolu kinni keeranud või ummistunud sademest jätnud puhastamata.

Kui vesi voolab klapist pidevalt ja märgatavas koguses, on põhjust vaadata edasi. Sagedased põhjused on liiga kõrge sissetulev veesurve, klapi enda kulumine või olukord, kus süsteem ei suuda paisumist mujal vastu võtta. Osades lahendustes lisatakse sooja tarbevee poolele väike paisupaak, mis võtab mahu muutuse vastu ja vähendab klapi pidevat tööd.

Kas paisupaak on konkreetsel juhul vajalik, sõltub süsteemist: sissetulevast rõhust, torustiku lahendusest ja seadme juhistest. Seda ei ole mõtet paigaldada automaatselt igale boilerile ega ka põhimõtteliselt vältida — otsus tehakse mõõdetud surve ja olukorra põhjal.

• kaitseklapi näitaja peab vastama seadme nõudele
• klapi äravool jäetakse alati avatuks ja kontrollitavaks
• väike vee eraldumine soojenemise ajal on normaalne
• pidev tugev vool viitab surve või klapi probleemile
• kõrge sissetuleva surve juures kaalutakse survealandajat
• paisupaagi vajadus otsustatakse süsteemi järgi

Kuidas paigaldus samm-sammult toimub

Tööjärjekord on enamasti sama, sõltumata sellest, kas tegemist on uue seadmega või vahetusega. Kõigepealt suletakse vesi ja veendutakse, et see tõesti kinni on. Seejärel valmistatakse ette asukoht: mõõdistatakse kinnituspunktid, kontrollitakse seina ja paigaldatakse kinnitused, mis kannavad täis paaki koos varuga.

Kui seade on kindlalt paigas, ehitatakse veeühendused. Külma vee poolele lähevad sulgeventiil ja kaitseklapp koos äravooluga, sooja vee poolele ühendus tarbimisliini suunas. Ühendused tehakse selliselt, et need jääksid nähtavaks ja hiljem lahtivõetavaks — peidetud ühendus on hilisema lekke puhul kõige kallim variant.

Järgmine samm on paagi täitmine. Vesi lastakse sisse aeglaselt ja lähim soojaveekraan hoitakse lahti, et õhk saaks paagist välja. Täitmine on lõppenud siis, kui kraanist tuleb ühtlane veejuga ilma õhumullide ja tõmblemiseta. Alles pärast seda saab elektriühenduse alla panna ja seadme tööle lülitada.

Lõpuks tehakse kontroll: vaadatakse üle kõik ühendused, jälgitakse esimest soojendustsüklit ja kontrollitakse, et kaitseklapp töötab ning äravool on vaba. Kliendile näidatakse, kus asub sulgeventiil, kuidas seade välja lülitada ja mida teha, kui midagi tundub valesti. See viimane osa võtab paar minutit, aga säästab hiljem kõige rohkem närve.

• vee sulgemine ja kontroll, et vesi on tõesti kinni
• asukoha mõõdistamine ja kinnituste paigaldamine
• seadme tõstmine ja loodimine
• veeühendused, sulgeventiil ja kaitseklapp koos äravooluga
• paagi aeglane täitmine ja õhu väljalaskmine
• elektriühendus alles täidetud paagi juures
• esimene soojendustsükkel ja lekkekontroll
• kasutuse ja sulgeventiili näitamine kliendile

Tüüpilised paigaldusvead

Enamik hilisemaid probleeme algab paarist korduvast veast. Kõige sagedasem on ühenduste vahetusse ajamine: külm vesi sooja poolele ja vastupidi. Seade justkui töötab, aga soe vesi saab kiiresti otsa ja kasutaja hakkab kahtlustama küttekeha, kuigi tegelik põhjus on ühenduses.

Teine sagedane viga on kaitseklapi juures. Kord on klapp jäetud üldse paigaldamata, kord on selle äravool suunatud kuhugi, kus vett ei märgata, ja kord on äravool kinni keeratud, sest 'sealt tuli vett'. Kõik kolm muudavad seadme oluliselt riskantsemaks, sest rõhu piiramise viimane kaitsemeede on kõrvaldatud.

Kolmas rühm vigu on seotud kinnitusega. Kergseina tavaline tüübel kannab tühja seadet kenasti, kuid täis paagi juures hakkab kinnitus tasapisi järele andma. Sellised vead ilmnevad harva kohe — need tulevad välja kuude pärast, kui seina pinnale tekivad praod või seade on nähtavalt viltu.

Neljas viga on hooldusruumi puudumine. Boiler surutakse täpselt niši sisse, ilma et keegi mõtleks, kuidas hiljem küttekeha või anoodi vahetada. Tagajärg on see, et esimene hooldus nõuab seadme mahavõtmist või koguni torustiku lahtilõikamist. Sama kehtib peidetud ühenduste ja ligipääsmatute sulgeventiilide kohta.

• külma ja sooja vee ühendused vahetuses
• kaitseklapp paigaldamata, vales suunas või kinni keeratud
• kinnitus ei arvesta täis paagi kaalu
• boiler lülitatakse sisse enne täitmist
• hooldusruum puudub, ühendused on peidetud
• vanad kulunud ühendused jäetakse uue seadme ette alles
• õhk jäetakse paagist välja laskmata

Millal piisab olemasoleva boileri ühendamisest ja millal tuleb torustikku ümber teha

Kõik paigaldused ei tähenda torutööde ümbertegemist. Kui uus seade läheb vana asemele, mõõdud on lähedased ja olemasolevad ühendused on heas korras, piirdub töö sageli seadme vahetamise, ühenduste uuendamise ja kaitseklapi paigaldamisega. See on kõige kiirem stsenaarium.

Torustiku muutmine tuleb kõne alla siis, kui seade läheb uude kohta, kui uue boileri ühendused asuvad teisel pool või teisel kõrgusel, või kui olemasolev torustik on nii kulunud, et selle otsa uut seadet panna ei ole mõistlik. Sama kehtib, kui varasem paigaldus on tehtud ilma sulgeventiilide või korraliku kaitseklapi äravooluta.

Eraldi olukord on esimene boiler majas või korteris, kus sooja vee liini üldse ei ole. Siis on tegemist juba torutööga, mille käigus ehitatakse sooja vee liin veevõtukohtadeni ning arvestatakse liinide pikkust ja isolatsiooni. Selle mahtu on võimatu telefoni teel täpselt hinnata — vaja on näha ruumi ja olemasolevat torustikku.

Piiri tõmbamine on tähtis, sest sellest sõltub töö kestus ja ettevalmistus. Sellepärast küsimegi enne tulekut, kas boiler läheb vana asemele või uude kohta ja millises seisus on senised ühendused. Kui pilt ei ole selge, vaatame olukorra kohapeal üle ja räägime läbi enne, kui midagi lahti võetakse.

Vana boileri vahetuse eripärad

Vana seadme vahetus algab tühjendamisest ja see võtab oma aja. Sada liitrit vett ei kao kuhugi kiiresti ja kui tühjenduskraani ei ole, tuleb leidlikkust rakendada. Tühjendamise ajal tuleb sooja vee kraan lahti hoida, et paaki pääseks õhk ja vesi liiguks välja.

Vana seadme all ja taga tuleb tavaliselt välja seisukord, mida enne ei nähtud: roostetanud kinnitused, niiskuse jäljed seinal, lubjastunud ühendused. Just seepärast on mõistlik arvestada, et vahetuse käigus vahetatakse ka ühendusdetailid, mitte ainult seade. Vanad painduvad voolikud ja kulunud sulgeventiil on kõige tõenäolisemad järgmise lekke kohad.

Mõõdud vajavad tähelepanu. Uus samasuguse mahuga boiler võib olla teistsuguse kõrguse või läbimõõduga ning niši sisse enam ei mahtuda. Kinnituspunktid on samuti sageli erinevad, mis tähendab seina uuesti puurimist ja vajadusel varasemate aukude sulgemist.

Vana seadme äravedu tasub eelnevalt kokku leppida. Tühjendatud boiler on ikkagi mahukas ja raske ese, mida trepikojas kanda ei ole mugav. Kui plaan on selge juba enne tööd, ei jää seade koridori seisma.

• tühjendamise aeg ja koht, kuhu vesi juhtida
• ühendusdetailide uuendamine seadme vahetusega koos
• uue seadme mõõdud ja kinnituspunktid
• seina ja tagaseina seisukord vana seadme all
• vana seadme äraveo kokkuleppimine

Pärast paigaldust tehtavad kontrollid

Töö ei lõpe seadme sisselülitamisega. Esimene kontroll on ühenduste ülevaatus täidetud paagi ja töötava surve juures — kuiv paberitükk või salvrätik ühenduse all näitab isegi väga väikest niiskust, mida silmaga kohe ei märka.

Teine kontroll on esimene soojendustsükkel. Vesi peab jõudma seatud temperatuurini ja seade seejärel välja lülituma. Selle ajal jälgitakse kaitseklappi: väike vee eraldumine on normaalne, pidev tugev vool ei ole. Samuti kuulatakse, kas paagist ei tule ebatavalist mürinat, mis viitaks õhule süsteemis.

Kolmas kontroll toimub päev-kaks hiljem, tavaliselt kliendi enda poolt. Selleks ajaks on seade läbinud mitu tsüklit ja kui midagi on nihkes, ilmneb see tavaliselt just siis. Vaadata tasub boileri alust, seina taga ja kaitseklapi äravoolu ümbrust.

Kasulik on üles märkida seadme mudel, maht ja paigalduse kuupäev. Neid andmeid läheb vaja igal hilisemal hooldusel ja need lihtsustavad hiljem varuosade leidmist märgatavalt.

• ühenduste kuiv kontroll töötava surve juures
• esimene täielik soojendustsükkel ja väljalülitumine
• kaitseklapi ja äravoolu jälgimine
• seadme aluse ja seina kontroll paari päeva pärast
• seadme andmete ja paigalduskuupäeva ülesmärkimine

Hooldus ja igapäevane kasutamine

Boileri tööiga sõltub suuresti kasutustemperatuurist ja hooldusest. Väga kõrge temperatuuri pidev hoidmine kiirendab katlakivi tekkimist ja koormab küttekeha. Mõõdukas seadistus katab tavalise majapidamise vajaduse ja hoiab sademe teket aeglasemana.

Hoolduse tähtsaim osa on anoodi seisukorra kontroll ja paagi põhja kogunenud sademe eemaldamine. Anood kaitseb paaki korrosiooni eest ja kulub töö käigus ära. Kui seda ei kontrollita aastaid, jätkab korrosioon tööd paagi enda kallal ja siis ei ole enam midagi remontida.

Karedas vees on sade suurem probleem ja hooldusvälp lühem. Märk sellest, et sade on kogunenud, on tavaliselt lihtne: soe vesi saab varasemast kiiremini otsa ja soojenemine võtab kauem aega, ilma et seade oleks muidu katki. Sellel teemal on pikemalt juttu ka artiklis boileri soojendusprobleemidest.

Kaitseklappi tasub aeg-ajalt üle vaadata, et äravool ei oleks ummistunud ega kinni keeratud. Kui plaanid pikemat äraolekut talvel köetamata ruumis, tuleb arvestada külmumise riskiga ja seade koos torustikuga tühjendada.

• mõõdukas temperatuuriseadistus katlakivi vähendamiseks
• anoodi kontroll ja vahetus vastavalt seisukorrale
• sademe eemaldamine paagi põhjast
• kaitseklapi ja äravoolu ülevaatus
• pikema äraoleku puhul külmumisriski arvestamine

Kui palju aega paigaldus võtab ja kuidas ette valmistuda

Ajakulu määrab kolm asja: kas seade läheb vana asemele või uude kohta, millises seisus on olemasolevad ühendused ning kas seina kinnitus vajab eraldi lahendust. Kõige kiiremini läheb vahetus, kus mõõdud sobivad ja ühendused on korras. Kõige rohkem aega võtab esimene boiler ruumis, kus sooja vee liini veel ei ole.

Kliendipoolne ettevalmistus lühendab tööd rohkem, kui esmapilgul tundub. Kui seadme ette ja alla on ruum vaba, mööbel eest ära tõstetud ja tee boilerini vaba, saab töö kohe alata. Kui uus seade on juba kohale toodud, tasub karp lahti võtta ja dokumentatsioon käepärast hoida — sealt tulevad kinnitusmõõdud ja nõuded, mille järgi paigaldus tehakse.

Kortermajas tuleb arvestada püstiku sulgemise vajadusega. Kui see on vajalik, kulub eraldi aeg kooskõlastusele haldajaga ja naabritele teatamisele. Sellepärast tasub see küsimus lahendada enne paigalduspäeva, mitte samal hommikul.

Töö ajal on vesi lühemat või pikemat aega suletud. Praktiline soovitus on täita paar anumat veega ette, et pesemine ja köögitööd ei jääks täiesti seisma. Väikeste laste või koduloomadega majapidamises on mõistlik hoida tööpiirkond vabana, sest seal on lahtised torud, tööriistad ja vesi.

• vaba ruum seadme ees, all ja teel boilerini
• uue seadme dokumentatsioon käepärast
• kortermajas püstiku sulgemise kooskõlastus varem
• vesi ette valmis, sest liin on ajutiselt suletud
• info senise ühenduse ja sulgekraani asukoha kohta

Millal kutsuda professionaalne torumees

Osa ettevalmistust saab omanik ise ära teha: mõõta ruumi, valida maht, leida sulgekraan ja koguda kokku info olemasolevast torustikust. Sellest edasi läheb töö sellesse valdkonda, kus vea hind on kõrge — vesi ja elekter ühes ruumis ei anna eksimiseks palju ruumi.

Torumeest tasub kutsuda kindlasti siis, kui boiler läheb uude kohta, kui olemasolevad ühendused on kulunud, kui sulgekraan ei tööta või kui seina kandevõimes on kahtlus. Elektriühenduse osas on vastus veel selgem: seda tööd teeb vastava pädevusega elektrik, olenemata sellest, kui lihtne ühendus tundub.

Kiire sekkumine on vajalik, kui boileri alt tuleb vett, kaitseklapist voolab pidevalt märgatav kogus või kui seade lööb kaitsme välja. Viimane tähendab peatumist: seade jäetakse välja lülitatuks ja põhjus lastakse üle vaadata, mitte kaitset korduvalt sisse lülitada.

Meie käime paigaldusi tegemas Tallinnas ja Harjumaal. Kui plaanid uut elektrilise boileri paigaldust või olemasoleva seadme vahetust, on kõige lihtsam helistada ja olukord lühidalt kirjeldada — mahu, asukoha ja senise ühenduse põhjal saab juba telefonis öelda, mida töö eeldab ja mida tasub ette valmistada.

• boiler läheb uude kohta või torustik vajab muutmist
• olemasolevad ühendused või sulgekraan on kulunud
• seina kandevõimes on kahtlus
• elektriühendus vajab tegemist või ülevaatamist
• boileri alt tuleb vett või kaitse lööb välja