Santehnika remont: millised rikked kuuluvad selle alla ja millal on vaja meistrit

Mis kuulub santehnika remondi alla

Sanitaartehnika remont tähendab tööd seadmetega, mis on korteris või majas otseses kokkupuutes vee ja äravooluga: segistid, WC-pott ja loputuskast, valamu ja sifoon, vann või dušinurk, pesumasina ja nõudepesumasina ühendused ning nende lühikesed ühendustorud ja sulgekraanid.

Sellest eraldi seisavad tööd, mis puudutavad juba maja torustikku: püstikud, magistraaltorud, kanalisatsioonilasked ja veesisend. Neid nimetatakse pigem torutöödeks ning nende maht ja lahendus on teistsugune. Praktikas algab paljude tööde nimekiri siiski nähtavast seadmest, sest just seal ilmneb rike kõige varem.

Piir jookseb enamasti sulgekraani juurest: seadme poolele jääv osa on sanitaartehnika remont, sellest edasi liigub töö torustikku. Sellepärast küsibki meister telefonis, kust vesi tuleb ja kas sulgekraan keerab vee kinni — see aitab enne kohale jõudmist mõista, millise iseloomuga töö ees ollakse.

• segistid köögis, vannitoas ja dušis
• WC-pott, loputuskast ja selle sisemehhanism
• valamu, sifoon ja äravooluühendus
• vann, dušinurk ja nende äravool
• pesumasina ja nõudepesumasina ühendused
• sulgekraanid, nurkventiilid ja painduvad ühendused

Kõige sagedasemad rikked

Suurem osa väljakutseid koondub üllatavalt väikesele hulgale põhjustest. Kulunud tihend, lubjastunud kassett, lahti tulnud ühendus ja vale kalle katavad enamiku kodustest riketest. Need ei teki üleöö, vaid arenevad kuude jooksul, kuni miski lõplikult järele annab.

Kõige tähtsam on eristada kahte olukorda. Kui vesi tilgub aeglaselt ja seda saab koguda, on tegemist tavalise remonditööga, mille saab planeerida. Kui vesi voolab ja seda ei õnnestu peatada, on tegemist avariiga ning esimene samm on vee sulgemine, mitte põhjuse otsimine.

• segisti tilgub suletud asendis või vesi ei sega enam korralikult
• WC loputab nõrgalt või kast täitub pidevalt
• valamu alt tuleb ühenduse juurest vett
• vannitoa põrandal on niiskus ilma nähtavat lekkekohta
• veesurve on ühes kraanis märgatavalt nõrgem kui teistes
• sulgekraan ei keera enam vett lõpuni kinni

Segisti remont: millal parandada ja millal vahetada

Segisti tilkumine tuleb enamasti kulunud keraamilisest kassetist või tihendist. Kui segisti korpus on terve ja mudel levinud, saab kasseti või tihendi vahetada ning segisti töötab edasi. Sama kehtib lahti tulnud ühenduste ja lubjastunud aeraatori kohta, mis muudab veejoa laiali pritsivaks.

Vahetus muutub mõistlikuks siis, kui korpus on pragunenud, keere on välja rebitud või kinnitus liigub kraanikausi küljes. Sellises olukorras jääb parandus lühiajaliseks ja järgmine leke tuleb tavaliselt varsti tagasi. Vanade, harvaesinevate mudelite puhul lisandub veel see, et varuosa ei pruugi enam saadaval olla.

Segisti vahetamise juures on eraldi teema nurkventiilid ja painduvad ühendused. Kui need on vanad ja jäigaks muutunud, vahetatakse need tavaliselt koos segistiga, sest lahti keeramise käigus võivad nad niikuinii järele anda. Põhjalikumalt on see töö lahti kirjutatud segisti vahetuse lehel.

WC remont: loputus, kast ja ühendused

WC puhul on kolm erinevat rikkegruppi, mida sageli omavahel segamini aetakse. Esimene on loputuskasti sisemehhanism: kast täitub pidevalt, vesi jookseb potti või loputus jääb nõrgaks. Teine on ühendused ja tihendid — vesi ilmub kasti ja poti vahelt või põranda juurest. Kolmas on äravool ja ummistus, mis ei ole tegelikult seadme rike, vaid torustiku probleem.

Sisemehhanismi puhul saab enamasti vahetada täite- või loputusventiili, ilma et potti oleks vaja liigutada. Kui vesi tuleb poti alt, tuleb liigutada seadet ennast ja üle vaadata manseti või tihendi seisukord. Seinasisese raami puhul lisandub luugi ja raami ligipääsu küsimus, mis mõjutab töö mahtu.

Kui loputus on nõrk, aga kast on korras ja vesi tuleb täies mahus, tasub mõelda äravoolu peale. Sellisel juhul on põhjus tavaliselt kaugemal torustikus ning teema on lahti kirjutatud eraldi artiklis WC nõrgast loputusest.

Valamu ja sifoon: leke ühenduse juurest

Valamu all tekkiv niiskus on üks sagedasemaid väljakutse põhjuseid. Vesi võib tulla sifooni ühenduskohast, valamu äravooluvõrust, nurkventiili juurest või painduvast ühendusest. Kuna kõik need asuvad kõrvuti, on kohapeal vaja välja selgitada, milline neist tegelikult tilgub — muidu vahetatakse ära vale osa.

Praktikas kuivatatakse pind, lastakse vett kontrollitult ja vaadatakse, kust niiskus esimesena ilmub. Kui vesi tuleb ainult siis, kui valamu on täis lastud, viitab see äravoolule; kui niiskus tekib ka ilma vee kasutamist, on põhjus surve all olevas osas, näiteks ühenduses või ventiilis.

Sifooni ja ühenduste vahetus on üldjuhul kiire töö. Suurem maht tuleb siis, kui kapipõhi ja sein on pikalt niiskust saanud — sel juhul tuleb arvestada, et lisaks veetööle on vaja tegeleda ka kahjustatud pinnaga.

Torud ja lekked: kui probleem ei ole enam seadmes

Lekkiv toru on eraldi olukord. Kui vesi ilmub seina äärest, laest, põranda pealt või seadmete vahelt, ei ole tegemist enam ühe seadme remondiga. Sel juhul on vaja leidmiseks järgida vee teekonda ja vajadusel kasutada lekkeotsingut, sest niiskus võib jõuda nähtavale kohale tegelikust lekkest üsna kaugel.

Veeleke annab endast märku ka kaudselt: veearve kasvab ilma harjumuste muutumist, veemõõtja liigub siis, kui kõik kraanid on kinni, või sein jääb ühest kohast pidevalt jahedaks ja niiskeks. Need märgid on olulised, sest varjatud leke võib kesta kuid, enne kui see nähtavaks saab.

Kui rike on torustikus, kuuluvad tööd pigem torustiku remondi alla. Toru saab lokaalselt parandada, kui kahjustus on ühes kohas ja ülejäänud lõik on heas seisus. Kui aga toru on vanast materjalist ja lekkekohti tuleb ühe järel teine, on lõigu vahetus mõistlikum kui kordamööda parandamine.

Millal on vaja avariilist sanitaartehnika remonti

Osa olukordi ei kannata ootamist. Kui vett ei õnnestu peatada, kui vesi jõuab naabri juurde või kui niiskus liigub elektripaigaldise suunas, on esimene samm vee sulgemine korteri sulgekraanist ja seejärel abi kutsumine. Kortermajas asub sulgekraan tavaliselt WC või vannitoa šahtis, eramajas veesisendi juures.

Kiiret sekkumist vajab ka olukord, kus WC vesi tõuseb üles või kanalisatsioon annab tagasilööke mitmes seadmes korraga. Siin ei ole tegemist ühe seadmega, vaid ühise äravooluga, ja iga järgmine veekasutus lisab olukorrale juurde. Dispetš vastab meil ööpäev läbi ning avariitööde korraldus on kirjeldatud avariiteenuse lehel.

• vesi voolab ja sulgekraan ei pea
• vesi jõuab naaberkorterisse või trepikotta
• niiskus liigub pistikupesade või valgustite suunas
• WC või põrandatrapp annab tagasilööke
• vesi ilmub lae või seina seest

Remont või vahetus: kuidas otsust kaaluda

Remont on mõistlik siis, kui seadme korpus ja kinnitused on terved ning rike puudutab vahetatavat osa: tihendit, kassetti, ventiili, sifooni või ühendust. Sellisel juhul on töö kiirem ja tulemus jääb püsima, sest vahetatud osa ongi see, mis kulub.

Vahetus tuleb kõne alla siis, kui rike kordub, varuosa pole saadaval, seadme materjal on väsinud või kinnituskohad ei kanna enam. Sama kehtib olukorras, kus vannitoas tehakse niikuinii tööd — siis on vana seadme väljavahetamine mõistlikum kui kaks korda samasse kohta minek.

Otsus sõltub alati konkreetsest seadmest ja selle seisukorrast, mitte üldreeglist. Sellepärast vaatab meister esmalt üle, mis täpselt katki on, ja alles siis räägitakse lahendustest. Uue seadme paigaldus ise on kirjeldatud sanitaartehnika paigalduse lehel.

Kuidas meistri töö tavaliselt käib

Töö algab rikke kirjeldusest telefonis. Kasulik on teada, milline seade on rikkis, kas vesi voolab või tilgub, kas sulgekraan on kinni keeratud ja kas naabrid on mõjutatud. See info aitab tööd ette hinnata ja seada õige järjekord — voolav vesi on kiirem kui tilkuv segisti.

Kohapeal alustatakse ülevaatusest: vee sulgemine, seadme kontroll, lekkekoha täpsustamine ja alles siis lahendus. Kui rikke põhjus on kaugemal torustikus, öeldakse see välja, sest seadme parandamine ei aita, kui probleem on ühendustorus või äravoolus.

Töö lõpus lastakse vesi tagasi peale ja kontrollitakse ühendusi töötavas olekus. Kui rike oli korduv, on mõistlik kokku leppida, mida jälgida ja millal tasub uuesti üle vaadata — nii on selge, kas probleem sai tegelikult lahendatud.

Kuidas rikkeid ette ära hoida

Enamik sanitaartehnika rikkeid annab endast varakult märku ning väike tähelepanu vähendab ootamatuid väljakutseid tuntavalt. Kõige rohkem on abi sellest, et sulgekraanide asukoht oleks teada ja need töötaksid — see üksi muudab tõsise lekke tavaliseks remonditööks.

• kontrolli paar korda aastas, kas sulgekraanid keeravad vee kinni
• vaata valamu ja WC alune pind niiskuse suhtes üle
• vaheta painduvad ühendused välja enne, kui need jäigaks muutuvad
• ära jäta pesumasinat tööle, kui keegi ei ole kodus
• reageeri tilkumisele kohe, sest tihend ei taastu iseenesest
• jälgi veemõõtjat, kui kahtlustad varjatud leket